Kõige pikem ja pimedam öö sellel aastal on siis möödas. Nüüd peaks kõik järjest valgemaks ja helgemaks minema. Lootust andev mõte, kas pole. Tõlgendage, kuidas soovite.
Ma ise pole aastaid püüdnudki midagi tõlgendada, sest mu elu on olnud lihtne ja sirgjooneline. Minu juurde on kõik ise tulnud. Ma pole kunagi pidanud ekslema ja ennast otsima. Kui midagi pole läinud, nii nagu tahtnuksin, on ometi kõik läinud veelgi paremini.
Uinutav asjade käik. Parim olukord, et ennast kaotada ja päriselt ilma jääda. Kaotada oma hääl ja seisukoht.
Olen sellel aastal palju õppinud. Peamiselt enda kohta aga palju ka ennast ümbritsevate inimeste kohta. Viimati õppisin ma nii palju põhikoolis, kus aasta vanemas klassis käis tüdruk, keda vihati nooremate klaaside poolt sama palju kui venelasi. ... oli tüdruk, kes oskas teistele palju haiget teha. Ma ei julgenud talle vastu hakata ja minust sai tema norimise põhiobjekt. Tundsin ennast siis nii, nagu tunnen praegu. Kas ma nüüd julgen vastu hakata? See kõik on tõlgendamise küsimus... kas pole?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar