Terendab

Puhkus, mis siis muud. Enne tuleb ainult veel 52 köögitundi võitlusi pidada. Oma kursuse tegemised ja tegemata jätmised kokku lugeda, märkida ja meetmed rakendada. Paberitöö likvideerida (3 sahtlitäit ja 3 riiulitäit + paar virna kodus ka. Paar-kolm artiklit teha. Pildistamine orgunnida. Saaremaa kutseeksami tööd lugeda ja kohale ilmuda. Tsüklite viimane labor ja koolieksam korraldada. Lõpupeod üle elada. Võlgnike peedistada. Järgmise aasta koormused paika panna. Arvuti selle aasta jamast puhastada ja siis veel paar-kolm nipet-näpet asja. Muidu juba enam vähem lõpp silmaga paista.

Lihtsalt

Kallid Ailen, Heidi ja Mari-Liis!

Palju õnne teile võitude puhul!

Natuke raske uskuda, et see tuli jälle. Mitte sellepärast, et te poleks väga head tööd teinud aga lihtsalt mulle, kuna võidu ihalejaid oli nii palju ja ka nemad tegid väga head tööd. Panused olid kõrged, ootused suured. Ja meie võitude rida juba väga pikk. Viiel järjestikusel võistlusel oleme olnud esime kolme seas, korra teised ja korra kolmandad ja ülejäänud korrad võidukad. Paratamatult küsid endalt, et ei saa jälle nii hästi minna, isegi kui ettevalmistus oli täiuslikumalt tehtud, kui kunagi varem. Idee raskeim kui kunagi enne, tingimused kitsaimad, kui eales varem. Pimekorv oleks võinud ju tulla hoopis üllatuslikum. Loosikoht teiste võistlejatega seljad vastastikuti. Õnn tegelikult soosis meid. Kohtunikud poleks näinudki, teie suurepärast omavahelist koostööd, kui te poleks otse nende degusteerimis laua vastas võistelnud. Keda ei nähta, seda on ka raske hinnata. Võib ju teha suurepärase töö, aga kui sellega kohta esikolmikus ei kaasne, siis ei mäleta sind kahjuks enam keegi. Ja nagu kuulsime, ei olnud ka meie töö veatu. Seda ei ideeliselt ega ka teostuselt. Saaks siis vähemalt nüüd loorberitele puhkama jääda, aga ei nüüd tuleb püüelda Euroopa unistuse poole. Ja sellest Ailen - ei tea mina kahjuks midagi. Aga vähemalt on meil võimalus koos saada üks "valus" õppetund!!!

PALJU ÕNNE!!!

Kummitab

Helesinisel taustal, tumesinine siluett lillepärg peas. Keerleb ja keerutab uhkelt siin ruumis. Kõrvus möödunud aegade helid istun ja vaatan ja üha selgemalt näen. See õnn keerutab ikka veel siin. Süda nii suur ja puhast tunnet täis. Liugleb ukse juurest trepini ja tagasi, teadmata et sadade päikesetõusude ja loojangute pärast istun ma siin ja tean, et õnn me elus on ainult üürike viiv. Mis läinud, seda tagasi enam ei saa. Järgmised hiilgavad hetked, seda kummitust ei paranda.

Soovin et mul oleks võimalus lahkuda ja kusagil uuesti alustada, et see vana vaim mulle kõike seda meelde ei tuletaks ja praeguste maagiliste hetkede lummust ei hävitaks. Need seinad on kord näind mu edevust, kas kord nad näevad, kuidas tulen taas ja porri tambitud on ka see, mis täna taas siin olles hinge rõõmsaks teeb?

kaheksas

Sibin, sabin,

köögist kostub naeru lagin.

Möödunud on väike pabin,

valmis saime nibin-nabin.

Rõõm nii suur,

idee on uus,

ja maitse suus,

parem on, kui miski muu!

Katriina ütleb 9

Kevad päikeseprilli aeg. Katriina istub onu Gunnariga auto taga istmel ja küsib onu Gunnarilt päikeseprilli vutlarit: "Anna ma nuusutan, kas kass on sulle prillikotti pissinud"? Ja mina naiivne olin lootnud, et see kassi pissimine minu käekotti on unustatud teema.

Katriina ütleb 8

Hommikul isa süles trepist alla minnes näitab Katriina isa kurgunublule ja ütleb: "Vaata emme, issil on komm kurgus"!

Jane-Liis

Sa olid juba teine sel lasteaia aastal. Teine väike tüdruk. Katriina kapinaaber. Sa olid teistest väiksem ja vaiksem. Sul olid lühikesed õhukesed juuksed ja kaks suurt-suurt silma. Kuidas see küll nii läks. Kuidas sellised õnnetused juhtuvad? Kas jumala esimese aprilli nali, üks kolmeseks saav tüdruk ruloo kaardina nööriga üles puua!!!