teisipäev, 30. juuni 2009

Suvest purjus!

Ma ei mäleta kuidas see rännak algas aga ühel hetkel vikerkaarevärvilise päikesevarju all istudes jõudis teadvusesse, et nüüd on see käes. Magus lillelõhn ja hurmav koogivalik laual. Justkui olekski kaugele ära sõitnud, nagu ammu plaaninud olen. Vaatad käekotti märkmiku vahele ja praami pilet koos ühe teise väga kalli piletiga on ikka sul alles.
Järgmisel päeval annad need piletid sinna, kuhu vaja. Vastutasuks saad rohkem, kui ära andsid. Väga-väga-väga palju rohkem. Päikesepaiste õunapuude all ja aeda paigutatud laudadel, lihtne sõbralikkus, löö kaasa vaid, kui häält ja julgust jagub. Kaunis hing rookatusega maja terrassil paneb sind mõtlema ja tundma teisiti. Nagu suur pere oleks kokku saanud, sest lauad täituvad veini ja toiduga. Naer kaigub üle õue.
Pere sai aga kokku alles järgmisel päeval ja sarnane naer kaikus nüüd üle teise õue. Keel sai teravaks räägitud. Tänusõnadega raamat kotti, kallis pilet järjehoidjaks vahele pistetud. Batuudil juuksed lendlema hüpatud. Sugulastel küüned kenasti roosaks värvitud.
Ühe sellise roosa küüne omanikuga sai järgmisel päeval kanuusse istutud ja 22 kilomeetrit mere poole sõidetud. Õhku täis kopraid seekord ei näinud ja küpsiste päästeoperatsiooni ka ei toimunud. Kuid sõbralikke inimesi nii vee äärde kui vette jagus pea igale kilomeetrile. Hommikul end pilve taha peitnud päike kõrvetas halastamatult. Tegi härra Q-le prillid ja mulle kätised kätte.
Kätiseid said naerda terve seltskond inimesi, kes järgmisel päeval kööki olid varjunud. Esimest ja luban, et ka viimast korda elus lähen fotosessioonile nii ettevalmistamata.
Päikest!

reede, 19. juuni 2009

Klemm kõrvuni

Mul on liiga vähe õdesi, kelle üle uhkust tunda. Neid võiks ju olla vähemalt 10-15 tükki. Saad korduvalt minna ülikooli lõpuaktusele, kus antakse ametivannet ja mitmekümnetest lõpetajatest hoolimata aplaus ei lakka. Sõnad nagu: cum laude, academia, loeng, stuudium toovad külmavärinad ihule. Hingad tarkade, kaunite inimeste parfüümi. Kõik su ümber on hardad ja sõbralikud ja sama pidulikult riides nagu sa ise. Lühtrid säravad - piiravad küll vaadet, aga säravad eriliselt säravalt. Orantšide rooside kuhil kahaneb ja ühe saab sinu õde. Ta teeb rutakalt-viisakalt kniksu ja on erakordselt sirge seljaga. Kodus sa küll norid pisut ta magistritööd, mis on pühendatud alkoholile aga diivanil kooki pugides ja sugulaste huumorisoontel mängides on täna siin erakordselt hea olla.
PALJU ÕNNE KALLIS LIINA!!!!!!!

neljapäev, 18. juuni 2009

Hommik-õhtu

Sama koht erinevatel aegadel märgib sinu kuuluvust ühiskonda.
Hommikul kõnnid sa baretike-rätikuke peas sinise korviga. Asetad sinna ettevaatlikult keefiri ja pool latti viilutamata suitsuvorsti. Poolik leib ja pakike jahu. Võtad sappa ja pead dialoogi täpselt endasarnasega.
D: "Näe kena ilm täna, istutasin eile taimi ümber. Nüüd tuli väike sabin, ei pidanud kastma ega midagi!"
H: "Jah, see kõrgrõhkond teeb aiva head, mul liigesed kohe paremad. Muidu osta va seda ...."
D:"Eih see aita, selle vastu tuleb ...." Jne.
Kobavad käed otsivad päevi näinud rahakoti vahelt hoolikalt volditud kupüüre. Kui puudu jääb, on teises vahes veel pakike. Mõnel on igaks juhuks veel rahakoti peegli taga ka.
Heietatakse, noogutatakse, kommenteeritakse hindu ja poliitikat. Vaadatakse sind - ja sinu korvi.
Õhtul on see sama koht sama rahvastatud. Korvi ei võta keegi. Peas sädeleb kiiver või siis kontrastse värviga juuksepikendus. Lakitud küüntega võetakse tagataskust sajane ja 1,5 liitrine helsinine, heleroheline, roosa, valge-hallika läikega ZIP, GIN, SIN vms. toetatakse enesekindlalt letile. Ka nemad peavad dialoogi:
T: Mulle meeldib su pusa, nii lahe! MJÄUUU!
P: Ära tee sellist häält, muidu.....
T: Kuule, sa seda helmetiga kutti tead vä?"
P: "Millist ää?"
T: Ah, vahet pole...!"
Kallistatakse, kilgatakse, kiigatakse - sulle korvi.
Mõlemal juhul tunned ennast tulnukana.

teisipäev, 16. juuni 2009

Tõestisündinud lood 2

Autokindlustus oli juba tüki aja eest läbi saanud. Ah, et kuidas me teada saime?


Kindlustus saatis kirja loomulikult!!!!

Kõigutatud

Igas mõttes kõigutatud ja läbi loksutatud. Sisemus tagurpidi keeratud. Kuidas E mulle kirjutaski: "Vaid mao põhjas üksik krimpsus õun....?" Peaks selle üles otsima. Ta oskas sellistel puhkudel alati nii hästi ennast väljendada. Rääkis asjast, millest ta üldse ei rääkinud. Nii dmn naelapea pihta ilma teemat arendamata. Või lähtub see ajajärgu kattumisest ja tasub vaid oodata. Nii aastake kolm-neli. Ja nii kuidas sind sai läbi loksutatud, loksutatakse sind ka paika tagasi. Ei saa ju jääda lõputult hulpima. Mõtetesse takerdunult vooluga sihitult kaasa triivima.

pühapäev, 7. juuni 2009

I still love you
again

teisipäev, 2. juuni 2009

Deja vous

Ma ei saa homme tööle minna, sest peaks EL toiduabi järjekorda seisma minema. Vald jagab igale oma nimekirjas olevale isikule 2,5 kg makarone, 3 kg kaerahelbeid ja 2 kilo jahu. Korrutame kolmega ja kaerahelveste kolme aasta varu ongi olemas. Õnneks teevad nad seda samades ruumides, kus kunagi ENSV-i aegadel piima-leivasabad looklesid. Ring on ilmselt täis saanud, et sama pilti mu silmad jälle näinud on.
Kummalisi sündmusi juhtub viimasel ajal. Ükskõik mis suunda vaatad. Äike mühab mu ümber ja äikesega kaarte ei mängita!