Ex Libris

Olen tahtnud endale Ex Librist teha, et seda siis oma kokaraamatute sisekaantele kleepida. Ei taha lihtsalt nendesse "suurepärastesse teostesse" oma nime kritseldada. Olen püüdnud juba mitu korda oma mõtet reaalsuseks teha ja põrkan iga kord ühe ainsa küsimuse otsa: "Mis ma oma Ex Librisel kujutan?"
Kui midagi kokandusest - siis mida? Mul pole mingit lemmik toorainet või tööriista. Kõik köögiriistad ja toorained on väga ägedad. Midagi sümboolset ja mitmekülgset - nagu muna äkki? Ilus sümbol aga mitte minu oma.
Äkki õpetamisest midagi. Kah ei sobi, sest suurem osa ajast tunnen ise ennast alles õppijana ja mida aasta edasi - seda hullemaks läheb. Samas olen viimasel ajal korduvalt tabanud ennast kaitsepositsioonis - kus ma uuele täiskasvanud õppijale pean tõestama, et ma ei hakanud õpetajaks, kuna kokana feilisin.
Kes ma siis olen ja mida ma esindan? Mis on mu seisukoht ja püsiväärtus?

Little bit of Africa

Olemas, kohal.Tuli kiiremini kui arvatud. Täiesti, täiesti hea. Tükk aega pole midagi sellist avastanud. Nüüd on jälle aastaks ajaks taust tööle ja tagasi olemas. Doo be doo!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Katriina ütleb 14

Hingedepäev. Kõnnime küünaldest säravas surnuaias vanaisa Pauli haua poole. Rahvast on palju, harras vaikus. KAUNIS..., lihtsalt KAUNIS. Ja siis teatab nelja aastane kõlaval selgel häälel:
"Aga mina kuulsin küll ükskord raadiost, et kõik mehed on sitapead, sitapead...sitapead!!!!!

Kokkuvõtteks

Emotsioonid on nii laes. On olnud muidugi ka nii emotsiooniderohked nädalad. Ei saa kuidagi rajalt maha. Pinge on kogu aeg õhus. Tunne, et midagi on tegemata, panemata, jagamata, mõtlemata, tulemata....! Tahaks mingit rohtu selle tunde vastu...

Katriina ütleb....?....

Katriina: "Täna me oleme ju kursis, eksole?!"
Mina: "Millega?"
Katriina: "Ma pole kursis!"

Segadik

Õppetund saadud ja enam maailma päästma ei torma. Tuleb leppida, et on lihtsalt inimesi, kellega sul mitte kuidagi, mitte midagi ja mitte kunagi ei klapi.Noh siiamaani on see juhus mu 32 aasta kohta ka ainuke :D
Lihtsalt mõned pilgud ei taha mälust kuidagi kustuda: "Et tu, Brute?"
Sellest hoolimata kutsuti mind. Kutsuti passivsusest aktiivsusesse. Uus väljund mu ellu oleks suurepärane. Niikuinii on muutusi nii kuratlikult palju. Ei oskagi ölda ühtegi asja viimase paari aasta jooksul, mis näoilmet vahetanud poleks.
Tänase seisuga tuleb üles otsida paberitöö ots, kust see jälle lahti hargnema hakkaks ja süümepiinu vähendaks.
Kolmapäeval peab hakkama saama president Ilvese ja tema kaaskonna toitlustamisega. Päev enne tuleb neile kingitused valmistada ja pakkida. Samal õhtul on ESF täiendkoolituse labor. Nädalalõpus tuleb tsükkel, et leiutada Santa Mariale Eesti maitseainesegu.
Äkki peaks Tergu Talita jõuluartikli kellelegi delegeerima? VABATAHTLIKE ON?