Olen nugadega osav!

Seda, mida sinus kõige rohkem hinnatakse, seda ka kõige rohkem vihatakse. Seda, mida sinult oodatakse, oodatakse eelkõige kõigi teiste kohta ja pihta!
Ise olen need valikud teinud ja valdavalt ei irise, mossita, pasunda, näitle ja manipuleeri.
Ei kavatse võtta endale koormat teiste isiklike valikute eest: Ei taha, ei saa, ei oska, ei kuule/kuula, ei näe, ei usu, ei viitsi, ei meeldi, ei tee, ei õpi, ei mõista, ei lahenda, ei ... jne.
So???
Ja milles mina süüdi olen? Kui elu ja tingimused muutuvad siis jah... olen küll süüdi et, paigalseisuga nõus pole. Ise ei plaani ka enne surma seisma jääda. Põhimõtteline eluvaate vahe - mitte noa selga löömine.

Lohk põses...

Mida võib oletada sellest faktist, kui sa oma koduust töö kabineti võtmetega hakkad avama???
Kas võib olla, et see viitab ületöötamisele?
Või mida mõelda vanasõnast: "Kes ei tööta see ei söö!"  - eriti kokaõpetaja puhul?
Sale õpetaja - tööluuserist õpetaja?
Õnneks on viimasel ajal kaalu juurde tulnud :D

Hommikupalvus

Kehtna Kok(k)teil. Äratus hommikul liiga vara. Meel mustemast must. Pesen, triigin masetsen, sest
kok(k)teilil oli Liisil vaja seekord täita ainult üks ülesanne: valmistada kingitused esinejatele. Mõtlesin siis, et teen küpsisevaliku ja eile siis küpsetasin köögis nagu mihkel. 10 Erinevat küpsisevarianti, juhuks kui mõni ei peaks nii suurepärane välja tulema. Õhtul põll jahune, laup higine üksi pimedas köögis oma kõrbenud, kujutuid, maitsetuid, lötsakaid, liiga suuri, ebaühtlaseid, kivikõvu ja rasvaseid soperdisi hinnates pidin tõdema, et kingitus, mu ainus kohustus on sellel aastal läbi kukkunud :(
Panen tööle teleka. Köögis on mul kolm kanalit. TV3-st tuleb mingi segane pokerhüpermoni multikas, kanal2 on telepoe päralt, niisiis jääb ETV, kust saab sellel kellal kuulata raadiot - vikerraadiot. Öäk mõtlen aga ok las siis olla. Kuskil triikimise keskel algab rubriik: "Hommikupalvus". ÖÖÖÖÖÖÄÄÄÄÄKKKKKK, mõtlen uuesti, aga olen liiga ametis et puldiga kanalit tapma hakata. Kõrvu kinni suruda ka ei saa. Olen sunnitud kuulama. Rahustav mehehääl räägib, ja JUMALA hästi räägib. Räägib inimese sisemisest jõust ja suhtumisest. Mõned üksikud näited piiblist olid pigem huvitavad kui tülgastavad. 5 minutilise innustava loo lõpuks olen ma triigitud, viigitud. Haaran kabineti kapist õmblustöödeks kõik vajaliku ja torman kooli.
Lükkasin kõik oma "suurepärased" küpsised (ÖÖÖÖÄÄÄKKK) kutterisse, lasen peeneks, valan 2 Vana Tallinna prisket põhja järele ja teen massist pallid. Need lähevad hõbepaberisse ja siis musta puuvillase riide sisse. Traadiga kinni, pärleid natuke ka ja silt juurde. Lugu kingituse juurde on aga selline:

Kui pruutide kooli ajal Kehtnas tütarlapsi õpetati, tuli kogu toidukraam ise kasvatada ja korjata, sest puuviljaparadiisi ja AS Rey-d veel polnud, kuhu kõne võtta. Koolil oli õunaaed, kus päris usinasti raksus käidi ja siis tüdrukud õmblesid kõikidele kasvavatele õuntele mustad kotid ümber, et raksutajad neid öösel puu otsas ei näeks ja kallis toidu ja õppekraam alles jääks.

Ärge siis palun imestage, kui ma järgmisel korral teile ootamatult ukse taha ilmun - piibliga!

Lihtsalt!

Anu Saagim küsis stiilipäevikus noore naise tuimalt mehelt:
"Kui tihti sa oma naist näed?"
"Igal õhtul" vastas mees.
"See oli trikiga küsimus" kommenteeris Anu.