Uus nimi

Vanemõpetaja. Huvitav, kes küll mõtles selle nime välja. Igatahes, kannan seda nüüd mina. Irooniana tunnen ennast küllaltki vanana küll.

Ex Libris

Olen tahtnud endale Ex Librist teha, et seda siis oma kokaraamatute sisekaantele kleepida. Ei taha lihtsalt nendesse "suurepärastesse teostesse" oma nime kritseldada. Olen püüdnud juba mitu korda oma mõtet reaalsuseks teha ja põrkan iga kord ühe ainsa küsimuse otsa: "Mis ma oma Ex Librisel kujutan?"
Kui midagi kokandusest - siis mida? Mul pole mingit lemmik toorainet või tööriista. Kõik köögiriistad ja toorained on väga ägedad. Midagi sümboolset ja mitmekülgset - nagu muna äkki? Ilus sümbol aga mitte minu oma.
Äkki õpetamisest midagi. Kah ei sobi, sest suurem osa ajast tunnen ise ennast alles õppijana ja mida aasta edasi - seda hullemaks läheb. Samas olen viimasel ajal korduvalt tabanud ennast kaitsepositsioonis - kus ma uuele täiskasvanud õppijale pean tõestama, et ma ei hakanud õpetajaks, kuna kokana feilisin.
Kes ma siis olen ja mida ma esindan? Mis on mu seisukoht ja püsiväärtus?

Little bit of Africa

Olemas, kohal.Tuli kiiremini kui arvatud. Täiesti, täiesti hea. Tükk aega pole midagi sellist avastanud. Nüüd on jälle aastaks ajaks taust tööle ja tagasi olemas. Doo be doo!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Katriina ütleb 14

Hingedepäev. Kõnnime küünaldest säravas surnuaias vanaisa Pauli haua poole. Rahvast on palju, harras vaikus. KAUNIS..., lihtsalt KAUNIS. Ja siis teatab nelja aastane kõlaval selgel häälel:
"Aga mina kuulsin küll ükskord raadiost, et kõik mehed on sitapead, sitapead...sitapead!!!!!

Kokkuvõtteks

Emotsioonid on nii laes. On olnud muidugi ka nii emotsiooniderohked nädalad. Ei saa kuidagi rajalt maha. Pinge on kogu aeg õhus. Tunne, et midagi on tegemata, panemata, jagamata, mõtlemata, tulemata....! Tahaks mingit rohtu selle tunde vastu...

Katriina ütleb....?....

Katriina: "Täna me oleme ju kursis, eksole?!"
Mina: "Millega?"
Katriina: "Ma pole kursis!"

Segadik

Õppetund saadud ja enam maailma päästma ei torma. Tuleb leppida, et on lihtsalt inimesi, kellega sul mitte kuidagi, mitte midagi ja mitte kunagi ei klapi.Noh siiamaani on see juhus mu 32 aasta kohta ka ainuke :D
Lihtsalt mõned pilgud ei taha mälust kuidagi kustuda: "Et tu, Brute?"
Sellest hoolimata kutsuti mind. Kutsuti passivsusest aktiivsusesse. Uus väljund mu ellu oleks suurepärane. Niikuinii on muutusi nii kuratlikult palju. Ei oskagi ölda ühtegi asja viimase paari aasta jooksul, mis näoilmet vahetanud poleks.
Tänase seisuga tuleb üles otsida paberitöö ots, kust see jälle lahti hargnema hakkaks ja süümepiinu vähendaks.
Kolmapäeval peab hakkama saama president Ilvese ja tema kaaskonna toitlustamisega. Päev enne tuleb neile kingitused valmistada ja pakkida. Samal õhtul on ESF täiendkoolituse labor. Nädalalõpus tuleb tsükkel, et leiutada Santa Mariale Eesti maitseainesegu.
Äkki peaks Tergu Talita jõuluartikli kellelegi delegeerima? VABATAHTLIKE ON?

Enese kindlus

Enesekindlus - Enese KINDLUS. Mis seal siis rasket on? Kindlusesse jõudmiseks tuleb vaid paar tundi telefoni otsas rippuda ja oma halaga erinevaid inimesi tüüdata.

Kutseharidus on lahe!!!

Oleks ma muusikaõpetaja, siis vist uhkus rinda ei paisutaks. Õnneks õpetan ma kokkasid ja seetõttu poiste tehtud üllatusega rohkem, kui rahul !
http://www.rajaleidja.ee/konkurss/

Mutter...polt...mutter...

Sind vormitakse tehases ja sa oled oma naabriga suhteliselt sarnane. Seejärel satud läbi vahendajate müügiletti, ootama oma aega ja võimalust. Ning ennäe, ühel päeval avastadki, et oled keeratud mingi monstrumi külge ja sinu ülesandeks on olla osa sellest. Midagi kinni hoida või liikuma aidata.

Tore on, kui veidi oma ninaotsast kaugemale nägema hakkad. Kõige mõnusam on aga see, kui avastad, et oled olnud kogu aeg õigel teel!

Terve uus saalitäis mutrikesi, kel kõigil on oma ülesanne. Eelmine saalitäis on muutunud mulle juba nagu lavaks. Esimest kord aga, kui sellele etendusele läksin olid saalis samuti trepid ja laval hulk tuntud tundmatuid. On väga hea tunne noore näitlejana saalis istuda ja nautida seda, kuidas Divad ja Maestrod oma annet demonstreerivad.

Keemia

Ju see on siis midagi, mida ma pean mõistma hakkama. Ehk on see just võti, et astuda järgmisele astmele.
Mida ma siis õieti kardan? Piinlike olukordi saab vältida ju tugeva eeltööga. Loodetavasti on aju hommikul paremas seisukorras, et 90 minutit vastu pidada!

Katriina ütleb 12

Issi, paanikaaias oli väga lahe! - pärast Tartu botaanikaaia külastust.

Tubli kutsu!

Kui parkida sellise poe ette, kus sees on ainult toidu ja riiete poed nagu näiteks Rapla Konsum, siis autost välja astudes peab riiete kohendamisega üsna ettevaatlik olema. Miks siis?

Sest väga paljude autode rooli taga istuvad mehed, kes ootavad... vaatavad... kuulavad raadiot... suitsetavad jne. Igatahes ei jää neile ükski su liigutus märkamatuks. Sõltumata vanusest, auto margist või muudest näitajatest on keskmisel eesti mehel kombeks jätta toiduostu sooritamine oma kaasa hooleks. Isegi siis, kui kaasa on näiteks viimase vindi peal lapseootel või vanadusnõder või nohh... täitsa ok seisundis.

Märkimisväärne on muidugi ka see tõsiasi, et kui kaasa oma retkelt kahe punnis kilekotiga taarudes tuleb, siis miskipärast mees seda küll ei märka. Ta istub täiesti rahulikult, ootab kuni naine logistab pagasniku kallal, tõstab koomale sae, õlipotsiku ja jumal teab mille, vinnab kotid vabanenud kohtadele ja otsib veel midagi.

Autosse istudes, enne turvavöö kinnitamist viskab ta midagi truult rooli taga istuvale isikule. Kommi, jäätise... suitsud. Tubli kutsu, et sa paigast ei liikunud MAIUSE.

Puhkus

Olen siit niikaua eemal olnud, et isegi salasõna sisselogimiseks oli meelest läinud. Loomulikult, kohe kui uue salasõna leiutasin tuli vana meelde :D Äkki püsib uus paremini meeles.

Puhkus siis. Nagu eestlasele kohane, algul ei saanud vedama... nüüd tuleb vaadata, et saaks pidama. Igatahes käisin esimesel puhkuse nädalal inertsist pea iga päev tööl oma paberites sorimas ja tuhnimas. Lõpuks suutsin ikka käte värisedes kabineti ukse lukku keerata ja aju vabaks lasta (nõuanne Ühistöö päevadest).

Nüüd pea kaks kuud hiljem, kui ma olen saanud magada nii kaua kui tahan, vaadanud soovi korral terve päev ja öö läbi järjest filme, rannas vedelenud, terve päev läbi ainult maasikaid söönud ja muudesse äärmustesse ilma muret tundmata kaldunud on asi seal maal, et täna öösel nägin ma unes seda, et seisan klassi ees ja üritan midagi tõestada. Ebameeldiv tunne oli, kui aus olla. Õnneks on veel veidi aega selle mõttega harjuda.

Ilusat suve ja puhkuse jätku kõigile!

Kluppi

Kutsuti!
Kandideerisin.
Võeti vastu!
Eesti Peakokkade Ühendusse.

:(

Kuulen ma tema traktori valju põrinat. See kõlas nagu kirikukell üle küla, kui ta käis heinaga, kartulitega, mullaga, puudega toimetamas.

Tunnen tema tööriiete lõhna. Kuigi ei ela ise enam ammu lapsepõlvekodus.

Kuulen tema kõrvulukustavat aevastamist, mis maja aknad värisema pani, nagu oleks reaktiivlennuk üle kodu lennanud.

Näen teda seismas pliidi kõrval, kahvel käes ja söömas ära kõiki pannkooke, mis pannilt tulevad. „Need ju kõige paremad – ma pärast ei tahagi“

Kuulen samme teisele korrusele viival trepil ja küsimust: „Betu – mis sa teed“? Tõlkes tähendas see seda, et tal on pakkuda üks töö, mis vajaks kohest toimetamist.

Näen teda telekatoa akna all läbi õunapuude vahtimas, mida see naabri Vello ke teeb? Kas Vello jõuab ikka Jaanipäevaks kartuli maha? Või sügisel enne lume tulekut üles?

Näen teda peedipõllul peete harvendamas ja vandumas „Kurraaattt, nii ilusad taimed ei raatsi kohe vahelt ära võtta. No mis sa ütled ära.“

Näen teda enda kõrval autos kõrvalistmel istumas, sõrmeküüsi võika heliga nokkimas ja kommenteerimas, millistest põldudest me mööda sõidame ja pean vastama küsimustele: „Kas sa autol õli oled kontrollinud“? „Aga aknapesu vedelikku“ „Kuidas aku ka vastu peab – võiks ju ikka laadima panna kodus?“

Näen teda uhke, rahuliku näoga autosse istumas. Ikkagi sugulastega kohtuma minek. Kui Anne oma närvilise sebimise lõpetab – tuleb sellest tore päev.

Näen teda voodis sellili, lasteraamat käes mulle lugemist õpetamas. Viivike ja Siisike ei tule kuidagi välja. Tema sunnib, mina jonnin. Pääsu pole – isa sõna maksab.

Näen üht kassi, kes kuuseheki alt näljasena laste poolt üles korjatud. „Mis te sest närakast tõite siia. Kass kole loom, mustad ja haigusi täis!!!!“ Lubas lõpuks isa loomal jääda, teda põlglikult päevast päeva koheldes. Aga polnud kass ka nõrgemast puust. Igal hommikul kui isa oma suure ratta keldrist välja ajas ootasid teda ukse ette pead ühele, sabad teisele poole rivistatud lepituskingid – konnad, linnud, hiired, rotid. „No vägisi tükib hinge – on loom“ ütles isa, tegi kassile pai ja rahu oli majas.

Näen teda köögilaua otsas istumas, aknast välja vaatamas. Kaardin on nagu narts võimalikult äärde tõmmatud, et vaadet ei segaks.

Näen tema tomatikasvandust. Suuri kollaseid päikesest sooje tomateid.

Näen teda kärjekastiga võrk peas üle õue kiirkõndi harjutamas ja hüüdmas: „Uks lahti“

Keldrist kostub piimanõus piima segamise hääl, katlaruumi plekkukse kumin ja katla puudega täitmise heli. Siis tulevad isa rasked sammud tuppa.

Käin tema pintsakutaskust kopikaid võtmas. Isa riietel ja rahakotis on teistsugune lõhn kui emal. Palju magusam.

Kuulen teda lubamas, et kui suureks kasvame, räägib ta meile kõikidest oma eluseikadest, milleks praegu liiga vara on. Aga me ei kasvanud nendeks vist kunagi piisavalt suureks.

Loodan, et kohtume!

Lennus

Homme lendan ära. Kardan nats. Ei tea ju, kas kõik läheb nii nagu peab.
Aga minema peab. Oma liivakastist tuleb lihtsalt vahest välja mängima minna. Avardab silmapiiri ja laseb rohkem omasid armastada.

4

Põnn sai neljaseks!

Mulle meeldib see iga. Nii palju on asju, mida saab temaga koos planeerida ja arutada. Koos tegime sünnipäeva menüüd. Onu Q-le meeldib kõrvitsasupp. Vanaisale kartulisalat. Vanaemale kringel ja issile punane kala.

K-ga käisid kahekesi keskooli muusikali vaatamas. Hirm oli küll, et väiksem astub suuremale lihtsalt pähe aga ei, kõik kulges rahulikult. Põnn tuli tagasi käekoti täie kuldsete ebemetega, mida etendusel õhku lasti.

Tähed on peaaegu selged ja häälimine läheb ladusalt. Naljakaid lauseid saab igapäevaselt kuulda. Vaim on nendega nii harjunud, et isegi ei registreerigi enam. Näiteks kui ütlesime, et issi tuleb varsti tantsupeo ülevaatuselt koju vastas ta vana naise kombel: "Kus ta pääseb!"

Täielik lammas!

Proual on tuline õigus. Ainult lambakari ei suuda selliseid mänge varem läbi näha. Määgisime siin kooris: kui vahva, kui tore, kui vaimustav! Ja seda juba mitu aastat järjest. Tagantjärele mäletame küll, kuidas meile mitmeid kordi märku anti, et mitte kõik pole päriselt nii. Aga ei! Meie määgimisest ei kostnud ükski hoiatus läbi!

Mõned pildid ei lähe kuidagi helide ja sõnadega kokku. Kahju on neist, kelle headest soovidest ja püüdlustest teerulliga üle sõideti!

Sahtel mälestusi täis

Märtsikuu lõpp. Maksu deklaratsioon. Oled sunnitud oma pabereid läbi tuhlama ja sorteerima. Leiad igasuguseid möödunud aastaseid asju.

Millal sai reisil käidud, kontserditel, jooksudel. Leiad valusaid asju ja leiad toredaid asju. Istud nagu vanaasta õhtul ja meenutad möödunut...

Elu on olnud möödunud maksuaastal kirju nagu pühademuna.

Ostutšekkidelt avastan, et sellel aastal on ostukorvis uus toode: sprotid õlis. Olen olnud hoolikam, kui aasta enne seda, aga ikka teen kokkuvõtet viimasel minutil :D

No vott!!

Olen nüüd profesionaalsel tasemel oma sõnu sööma hakanud ja jõudnud tasemel kus õpilane saab mulle öelda, et eelistan ühte teisele.

JAH - eelistan küll.

Huvitav küll miks?

Minu töös on ainult 1 koht kus näidata, et inimene nimega Liis Animägi on olemas. Võistlused. Kokku olen juhendanud 9 võistlust. Nendest on 4 esikohta, 2 teist ja 1 kolmas. 2 mis jäid kohata olid ometigi finaalid nii et siiski kaheksa parema hulgas.

9 korda kadalippu, mille hinda teavad ainult need, kes ise selles keerelnud, või piisavalt lähedal on olnud. Sellel üheksal korral olen ma saanud igasuguseid asju kuulda ja tunda. On asju, mis hoolimata heast tulemusest hapu maitse suhu on jätnud.

Siiski olen ma aastate jooksul harjunud igasuguseid maitseid taluma ja see enam niivõrd ei heiduta. On ainult üks asi mida ma tahan näha inimeses, kellega sellele karusellile astuda.

100 % -line ja absoluutne tahe. Mitte sekunditki veiderdamist mõttega, kas läheb tööks või mitte. Kui seda automaatset reaktsiooni: "Jah, igatahes", ei ole, siis .... sorry!

Ma muidugi vabandan kõikide teie ees, et teilt selle õigusega saadud ja ka minu poolt lubatud võimaluse julmalt võtsin. Ja võibolla pole mu käikudest seekord mingit abi. Aga ma tõesti ei soovi ennast enam raisata selle peale, et tegeleda inimestega, kes esimese asjana püssi põõsasse viskavad ja näpuga kellelgi teisele näitavad. Järgmisel päeval ilmunud tahtest pole minu puhul abi.

Usun, et tunnete ennast tõrjutuna, aga nii tundsin ennast ka mina, kui eile uudistega klassi ees seisin ja kõik mis mulle vastuseks tuli oli kahtlev, vaikiv, mõttetu inin.

Sula

Lumi langes koos vihmaveerennidega ja tekitas allpool olevatesse katustesse lohud. Öine mürin ja kolin ei suutnud põngerjat äratada aga üks auto vingus tänu sellele öö otsa. Auto kartis ilmselt rohkem!

Põngerjale meeldis, et pesuruumis oli laste dušš. Ennast hoolega pestes kommenteeris: "Küll teil tuleb ikka häid mõtteid! Lapsega spaasse tulla!"

Müüriääre kohvikus aitas tädidele kööki nõud ära viia ja küsis: "Kas hakkame nõusid pesema?"

Ei võetud seekord lapse abi vastu. Proovi siis abivalmis inimest kasvatada. Hea et vähemalt K. lubas endale hoolitsuse ajal kolme karu muinasjuttu rääkida.

Võim

Pool tundi hiljem avastad, et on ikka mõnel inimesel võim. Kaks teist blogivad oma salamõtetest ta suhtes. Peidavad ridade vahele oma tunderaasukesi. Ja kõik on ju tegelikult hästi, väga hästi.

Mõttetu

Mul on mõte ja sa ütled , et see on täiesti mõttetu.
Ma tunnen ennast seda mõttetut mõtet mõteldes süüdi ja kui süü tunne kaob, tundun endale mõttetu.
Kuna mõttetutel mõtetel ei ole selles elus enam mingit mõtet, siis püüan mõelda teisi mõtteid. Aga need tunduvad mulle nii mõttetud, kuna too mõte, mis sulle tundub mõttettu on ees. Ja jälle tundub mu elu mulle mõttetu. Sest mõtetute mõtete olemasolu võtab mu elult tõelise mõtte.

Ei ole vaja kommenteerida!!!!

Kohupiima oli vaja. Konsum oli tühi. Pole hullu, Rapla turul on talu pood. Suundun turule. Turu keskel kaamerad ja Kanal 2. Hiilin ringiga mööda - alles sai Reporteris oldud. Ostan kilo kohupiima, tulen õue, kohupiim lõnksub käe otsas.
"Kas te sooviksite nädalaks ajaks tasuta soojale maale puhkama minna?"
"Ei, ma ei saa, kohupiim läheb selle ajaga pahaks!"

Odav populaarsus

Tiitlid on juba jagatud, kuigi asi pole veel käimagi läinud. Täna on neljas päev informatsiooni valduses. Ideede asemel jõlguvad ajus kasutud vilksatused. Oleks tarvis pall soovitud suunas veerema lükata. Tegelikult aga ei julge isegi ringi vaadata, et oma suunaeelistus selgeks näha. Siiski... idee... ja just piisavalt piiripealne. Intrigeeriv, et sõita piirilinna.

Peaks Katriinal paar Puškini nalja laskma rääkida!

Haiti

Maavärinad ja tsunaamid. Uskumatuid lugusi juhtub. Jumal sa näed ja sa ei mürista. Kahtlen, kas oled üldse olemas.
Ja inimene.
Tänasel päeval on rõõmustanud mind mu enda rühm sellega, et nad mulle naeratades tere on öelnud. Neist aasta jagu ees olevad inimesed tõdemusega, et hoolimata kuri võõrasema laadsest käitumisest olen ehk ikkagi õigel teel ja hea asja eest väljas. Ja preili R., kes jõudis ilusa verstapostini.
Ülejäänud päev - HAITI

Ennustus

Üks on blond ja teine on brünett - ühed pruunid mõlemad!
Ja mõlemad pruunid mõtlevad ilmselt minust: "Mina olen hea, aga minu naine on madu," ütles püüton tüüpi mõtteid.
"Olen hea" periood on tõesti möödunud. Kuidas muidu selgitada öiseid sõnumeid, mille sõnavara formuleerimisega nii palju vaeva pidi nägema.
Oli sellest ka tolku?
Igatahes purunes mu pärlitega sõrmus. Esimesel korral liimisin kokku. Ei taha karmavõla tasumist kuidagi meelest lasta. Nüüd kadusid pärlid aga teadmatusse.
Aeg oleks tõesti edasi liikuda. Ja kui ma nii dmn tigerless poleks, siis liiguks kuhugi, kus kolmnurk ajalugu on teinud. Lihtsalt nii.... huvi pärast.
Ehk ei tunneks tühi sõrm ennast siis nii paljana!

Õpilased ütlevad 1

• “Tootmis seadmeid oli seal piisavalt palju ei olnud piisavalt palju ega ka mitte piisavalt vähe kuna kõik tooted said valmistatud”
• Tänaseks kliendiks on kaks keskealist meest kes saavad end üle pikka aja uuesti kokku võib ka nimetada väikeseks kokku saamiseks.
• „Tuulekotid“ = Tuuletaskute asemel.
• Ma arvan, et ma saavutasin oma eesmärgid, kuna ma ei seadnud eesmärgiks saada kiiremaks või väga targaks.

MANTKL

Kahe inimese vahel olemine on nagu mingi nähtamatu joone peal olemine ja seda joont näed alles siis, kui oled selle ületanud ja vaatad selja taha. Siis on ainult kaks teed, kas seista või minna edasi, sest tagasi minna ei saa.

Töövõit

See, et sul õnnestub sellises ettevõtmises osaleda, on minu jaoks tõeline töövõit. Kuigi see kõik on täielikult sinu enda teene. Hoian pöidlaid ja ka varbaid. See on sinu Noorkokk 2009. Minu jaoks oled selle konkursi juba võitnud. Edasi pole tarvis mõelda.

Upume lumme

Täna hommikul autoga parklast välja saamiseks pidi ikka üksjagu sebima. Asetasin Katriina koos oranši lumelabidaga keset teed ja ta veetis seal pool tundi vehkides, kuid siiski silmini hanges. Lõpulausena käratas ta tüdinult: "Ma ei jaksa läbi selle jama kõndida!"

Toon õnnetust kaela

Mõtlesime, et veedame vinge puhkuse päeva. Sõidama Valgehobusemäele tuubitama. Tahtsin veel eriti tubli olla ja panin kodust lahkudes pesu pesema. Sõitsime läbi talve võlumaa 150 kilomeetrit. Katriina rõõmsalt sädistab: "ja nüüd viuhh lumme, hops mäele, siuhh alla....jne. Parkisime ära, taskus heliseb telefon, naabri murelik hääl teatab: "no minul hakkas lagi tilkuma!"

Radiaatorid-esimene mõte

Nii nüüd on vaja terve elamise põrandad välja vahetada-teine mõte

ja naabri laed-põrandad ka võibolla-kolmas mõte

Egas midagi, ots ringi ja tagasi.

Lapsele seletasime asja ära, miks hops, siuhh ja viuhh ära jäid.

Tagasi sõites helistas naaber, et nüüd jäi vihm järele. Ja siis hakkas koitma... pesumasina äravool jäi ju vanni panemata...... F......., F......!!!!!!

Koju jõudes sai mitu tundi vannituba kraamitud ja koridori põrand üles võetud. Naabril käisime ka külas, temal kenasti kõik lambid rippusid, tiivanid rättidega kaetud.

Ei tahaks küll negatiivne olla aga...pole vist jälle minu aasta!

Katriina ütleb 11

Juba üle aasta on Katriina põhiliseks naljaks lause: "Kuule, sa oled Puškin", et selle peale siis ennastunustavalt naerda.
Jõuluõhtul küsib onu Gunnar: "Noh Katriina, kas loed jõuluvanale mõne Puškini luuletuse ka?"
Katriina: "Ei, ma loen ikka korralikke luuletusi."