esmaspäev, 16. august 2010
teisipäev, 10. august 2010
Tubli kutsu!
Kui parkida sellise poe ette, kus sees on ainult toidu ja riiete poed nagu näiteks Rapla Konsum, siis autost välja astudes peab riiete kohendamisega üsna ettevaatlik olema. Miks siis?
Sest väga paljude autode rooli taga istuvad mehed, kes ootavad... vaatavad... kuulavad raadiot... suitsetavad jne. Igatahes ei jää neile ükski su liigutus märkamatuks. Sõltumata vanusest, auto margist või muudest näitajatest on keskmisel eesti mehel kombeks jätta toiduostu sooritamine oma kaasa hooleks. Isegi siis, kui kaasa on näiteks viimase vindi peal lapseootel või vanadusnõder või nohh... täitsa ok seisundis.
Märkimisväärne on muidugi ka see tõsiasi, et kui kaasa oma retkelt kahe punnis kilekotiga taarudes tuleb, siis miskipärast mees seda küll ei märka. Ta istub täiesti rahulikult, ootab kuni naine logistab pagasniku kallal, tõstab koomale sae, õlipotsiku ja jumal teab mille, vinnab kotid vabanenud kohtadele ja otsib veel midagi.
Autosse istudes, enne turvavöö kinnitamist viskab ta midagi truult rooli taga istuvale isikule. Kommi, jäätise... suitsud. Tubli kutsu, et sa paigast ei liikunud MAIUSE.
Puhkus
Olen siit niikaua eemal olnud, et isegi salasõna sisselogimiseks oli meelest läinud. Loomulikult, kohe kui uue salasõna leiutasin tuli vana meelde :D Äkki püsib uus paremini meeles.
Puhkus siis. Nagu eestlasele kohane, algul ei saanud vedama... nüüd tuleb vaadata, et saaks pidama. Igatahes käisin esimesel puhkuse nädalal inertsist pea iga päev tööl oma paberites sorimas ja tuhnimas. Lõpuks suutsin ikka käte värisedes kabineti ukse lukku keerata ja aju vabaks lasta (nõuanne Ühistöö päevadest).
Nüüd pea kaks kuud hiljem, kui ma olen saanud magada nii kaua kui tahan, vaadanud soovi korral terve päev ja öö läbi järjest filme, rannas vedelenud, terve päev läbi ainult maasikaid söönud ja muudesse äärmustesse ilma muret tundmata kaldunud on asi seal maal, et täna öösel nägin ma unes seda, et seisan klassi ees ja üritan midagi tõestada. Ebameeldiv tunne oli, kui aus olla. Õnneks on veel veidi aega selle mõttega harjuda.
Ilusat suve ja puhkuse jätku kõigile!
Puhkus siis. Nagu eestlasele kohane, algul ei saanud vedama... nüüd tuleb vaadata, et saaks pidama. Igatahes käisin esimesel puhkuse nädalal inertsist pea iga päev tööl oma paberites sorimas ja tuhnimas. Lõpuks suutsin ikka käte värisedes kabineti ukse lukku keerata ja aju vabaks lasta (nõuanne Ühistöö päevadest).
Nüüd pea kaks kuud hiljem, kui ma olen saanud magada nii kaua kui tahan, vaadanud soovi korral terve päev ja öö läbi järjest filme, rannas vedelenud, terve päev läbi ainult maasikaid söönud ja muudesse äärmustesse ilma muret tundmata kaldunud on asi seal maal, et täna öösel nägin ma unes seda, et seisan klassi ees ja üritan midagi tõestada. Ebameeldiv tunne oli, kui aus olla. Õnneks on veel veidi aega selle mõttega harjuda.
Ilusat suve ja puhkuse jätku kõigile!
Tellimine:
Postitused (Atom)