Nukumaja

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8. Kindlasti mõni veel. Kammitud, silutud, hoolitsetud. Toolid korrapäraselt ümber laua. Nunnud nipsasjakesed. Kenad puped mängivad elu. Näod rõõmsad peas. Igalühel tähtis roll. Kõik on justkui ilus ja toimib oma vaikset korrapärast rada. Mis on aga nuku südames?

Tühjus, õõnsus. Mis on nuku silmades? Tühjus, teeseldud rõõm! Oled sa õnnelik praegu?

3548

Nüüd on see siis tehtud. Ja see ka. Kui esimese puhul on "tehtud" saamine üsna loomulik, siis teise osas on see täiesti ootamatu ja kuulub valdkonda, mis kuulub lapsepõlve peedipõllu ralli aegadesse.

Esimesega jäin vastuootusi ülimalt rahule, kuna tunnen, et ei saanud just 100 protsendiliselt protsessis ennast rakendada. Viha klimp oli enamus ajast kurgus ja selle väljasülitamine oleks liialt ebapedagoogiline olnud. Ehk sellepärast ei olnudki mul lõpptulemuse osas mingisuguseid ootusi ja üllatuslikult positiivne tulem tekitas mõtte, et ehk polegi tarvis ennast edaspidi nii ribadeks tõmmata. Asjad pidid ju iseenesest paikka loksuma.

No ja siis see teine sündmus kannab numbrit 3548. Hommikune ähvardav ilm ja paha tuju oleksid sellele mõttele kriipsu peale tõmmanud kui K ja sõbrad poleks meilt küüti soovinud. Rahva kogunedes hajusid aga pilved, päike tuli välja ja sadadest omasugustest möödumine (kuigi olin plaaninud viimane olla) kergitas adrenaliini taset nii kõrgele, et viimased kolm kilomeetrit sai kihutatud koha eest, mida niikuinii keegi ei tuvastanud. Tahan veel!!!

Proua "S"

Proua S-i poeg ehitab tema maja ümber ja tema asjad on kõik kuidagi kaduma läinud. Kaasa arvatud varbaküünte lõikamise käärid. Pole probleemi. Asulas on raamatukogu, kus laenutusletis kääre nii suuremaid kui väiksemaid. "Näe, puha sisse kasvanud!" hüütab ta möölduvale noormehele, käärid raksatavad ja kollakas küünekild lendab kaarega eemale.

*

Proa S on suur koerasõber. Ta on sõbraks suurele koerale. Ega see suure koera toitmine kergete killast ülesanne polegi. Käid mööda alevit. Kulutad ainsa toitlustusasutuse paraadust, rokane ämber kaasas tilpnemas. Vaatad nukralt päevasesse jääkide nõusse ja pead tõdema, et hapukapsast sinu koer küll ei armasta. Teed ettepaneku, et klienditeenindaja sorteeriks jäägid kutsule suupärasemaks. Ülesanne ju lihtne, hapukapsas välja ja lihasemad palad proua ämbrisse. Ühtlasi sooviks ka pigem paksemat, kui vedelamat, nii et rokk vajab kindlasti täiendavat kurnamist. Ja mis sa tagasihoidliku palve vastuseks saad? Terve köögi õelate kokkade naer käib üle asutuse ja tellimus jääbki täitmata. Kas me sellist Eestit tahtsimegi???

Öine hetk

Allar läks enne ise magama minekut Katriinat tema tuppa vaatama. Voodi ette astudes kostis põrandalt äkki AI! Kuidas Katriina pugavoodist sinna sai ja miks ta voodi ees põrandal magas, ei tea siiamaani.

Kuhi

Kõik teavad seda, et kõik asjad juhtuvad alati korraga. Rasked tööd, sündmused, negatiivsed emotsioonid, haigused jne. See on üks kindlatest maailma seadustest. Sellel nädalal juhtus aga nii, et palju huvitavaid asju juhtus korraga. Minu jaoks erakorralisi asju, mida ennem kunagi tajunud polnud.

Teine raudkindel reegel on see, et negatiivsest on alati kerge rääkida, kirjutada ja mõelda. Ilmselt on see üks loomulik osa lahenduste otsimisel ja leidmisel. "Kui sul on mure, siis räägi inimestega" - see on juba viimased 10 aastat olnud üks minu põhimotosi, mis on aidanud mind väga paljudel kordadel. Positiivsed asjad aga - need on ju enesest mõistetavad ja olen need tihti ka siin märkimata jätnud. Mis sa ikka eputad, edvistad ja kiitled. Sõnad veel ära!

Igatahes ühe nendest sündmustest tahaks küll ära mainida. Suured tänud selle kogemuse eest lähevad Annele, kes märkab mind alati endaga slepis kaasa vedada ja lohistada. Ja seekord vedas ta mind Eestis esimest korda toimunud KOKK III kutseeksamile, üheksakäigulisele Galaõhtusöögile, mida valmistasid Indrek Kivisalu EV Presidendi Kantselei peakokk ja Rudolf Visnapuu restoran Dominic'i peakokk. Õhtusöögi läbivaks teemaks oli Eesti Köögi uuenduslik suund.

Menüü:

*

Retrosuupiste vutimuna ja kiluga Viru Valge Jubilee

*

Sparglitarrend karulaugu salati ja kaneeliga marineeritud kukeseentega serveeritud jogurti želeega

Sincerite 2008, Sauvignon Blanc VDP, Joseph Mellot Pere & Fils, Loire

*

Röstitud haugifilee, pošeeritud spinat, kartuli-kaalikavorm, vanilli-valge veini kaste

Couvent des Jacobins Blanc 2006 L. Jadot Bourgogne

*

Peedi-juurselleri cappucino karamelliseeritud pähklitega

White and Dry Porto, Calem

*

Rabarberi-lauaviina sorbet astelpajusiirupiga

*

Õrnalt suitsutatud lamba välisfilee odrakruubi-kapsarull, kadakase punase veini kastme ja küüslaugumoosiga

Marques de Caceres Reserva 2001, Rioja

*

Sõir köömnetega, Breti Blue, Breti Brie, Valio Forte, Kadaka juust küüslauguga, puuviljad

*

Kamajäätis röstitud musta leiva purul, karamelliseeritud porgand ja kirsikeedis

Põltsamaa Tõmmu 1998, Eesti mustsõstravein

*

Šokolaadi trühvlid kuivatatud jõhvikate ja maapähklitega

Liköör Vana Tallinn

*

Kohv/Tee

*

Mis mulle kõige rohkem meeldis?

Kaneeliga marineeritud kukeseened - tõeliselt ilusad ja väga põneva maitsega. Algul tundsid kaneeli ja lõpus kukeseent.

jogurti želee - nägi välja nagu õrn tilluke mozarella. Suhu jättis kerge jogurti maitse ja kadunud oligi. Terve see käik oli stiilis: "Sõin ja jõin seal minagi, kuid suhu ei saand midagi" Väga kerge, kuid äärmiselt maitsev.

Haugifileed sõin esimest korda elus. Mul lihtsalt pole olnud õnne kalastavate tuttavatte rindkonda kuuluda. Maitse oli väga naturaalne ja õrn.

Peedi-juurselleri cappucino- intensiivse maitsega kuid väga õrna tekstuuriga. Lauas oli mitu inimest, kes peeti muidu ei armasta, kuid selle supi väga-väga heaks kiitsid.

Õrnalt suitsutatud lamba välisfilee - oli tõeliselt õrn ja väga meeldiva suitsu maitsega. Kaste selle juurde oli super. Odrakruubi kapsarulli idee oli vaimustav.

Juustuvalik oli suurepärane - käisin pärast üht vaagnat veel omavoliliselt nokkimas.

Kamajäätis oli väga õrn. Kama maitse oli aga kamale iseloomulikku teralist tekstuuri väga ei tundnudki - või oli asi selles et keel selle aja peale veidi "pehmem" oli kui tavaliselt.

Ja trühvlid - no need meeldivad mulle igas asendis.

Vahepeal sai ka lauast kööki kiigatud ja minu üllatuseks valitses seal oodatud kaose ja kihutamise asemel hoopis vaikus. Kokad seisid puntis ja tuletasid Rudolfile meelde asju, mida järgmiseks päevaks tellida on vaja.

Vat selline õhtu siis!!!

The flying man

Oled kõrgel, silmad suitsu täis ja paistes. Hirm, teadmatus, lootus imesse, mida samas tead, et kunagi ei juhtu. Sest mõistusega inimesena tead, mis läbi, see läbi. Aga ikka klammerdud ja ootad. Venitad minuteid, vaevled ja kardad. Sul on ainult kaks võimalust, hüpata, või variseda koos. Surmaga lõpevad mõlemad...