Lennus

Homme lendan ära. Kardan nats. Ei tea ju, kas kõik läheb nii nagu peab.
Aga minema peab. Oma liivakastist tuleb lihtsalt vahest välja mängima minna. Avardab silmapiiri ja laseb rohkem omasid armastada.

4

Põnn sai neljaseks!

Mulle meeldib see iga. Nii palju on asju, mida saab temaga koos planeerida ja arutada. Koos tegime sünnipäeva menüüd. Onu Q-le meeldib kõrvitsasupp. Vanaisale kartulisalat. Vanaemale kringel ja issile punane kala.

K-ga käisid kahekesi keskooli muusikali vaatamas. Hirm oli küll, et väiksem astub suuremale lihtsalt pähe aga ei, kõik kulges rahulikult. Põnn tuli tagasi käekoti täie kuldsete ebemetega, mida etendusel õhku lasti.

Tähed on peaaegu selged ja häälimine läheb ladusalt. Naljakaid lauseid saab igapäevaselt kuulda. Vaim on nendega nii harjunud, et isegi ei registreerigi enam. Näiteks kui ütlesime, et issi tuleb varsti tantsupeo ülevaatuselt koju vastas ta vana naise kombel: "Kus ta pääseb!"

Täielik lammas!

Proual on tuline õigus. Ainult lambakari ei suuda selliseid mänge varem läbi näha. Määgisime siin kooris: kui vahva, kui tore, kui vaimustav! Ja seda juba mitu aastat järjest. Tagantjärele mäletame küll, kuidas meile mitmeid kordi märku anti, et mitte kõik pole päriselt nii. Aga ei! Meie määgimisest ei kostnud ükski hoiatus läbi!

Mõned pildid ei lähe kuidagi helide ja sõnadega kokku. Kahju on neist, kelle headest soovidest ja püüdlustest teerulliga üle sõideti!