Käisin vanematekodus. Kuna ema hetkel Tallinnas viibib, siis tuleb isal veidi silma peal hoida. Koristasime ja tõime jõulukuuse ka tuppa. Algul ei tahtnud ta eriti millestki kuuldagi, kui aga nägi, et vaielda ei saa, siis oli väga tubli abiline.
Jõuludel on meie kodus olnud alati ema nägu. Nüüd kui teda pole, polekski nagu jõule majas. Panin väikesele kuusekribalale ohtralt ehteid. Seal oli tädi Irma saadetud puuehteid ja ema lapsepõlve kodu kaunistusi. Samuti ka tema enda muretsetud kuule. Ka lapsepõlves kõige olulisem ehe, mikrofoni kujuline roosa vidin leidis oma koha. Sellesse sai kunagi vanade vinüülide saatel, horoskoobi laule röögitud. Meil oli neid 2, kummalgi õel oma. Kas duette ka neisse lauldi, ei mäleta. Ju me rohkem omaette sooloesinejad olime.
Meie kodus on igasuguseid jõule olnud. Mõnda ei taha kohe meenutadagi. Valusad jõulud on vaheldunud rõõmsatega ja valude põhjused on igakord erinevad olnud.
Kõige ilusam kink, mis ma aga kunagi saanud olen: valged "second hand" uisud. Ma polnud osanud neid isegi tahta. Ja siis olid nad mul olemas, päris minu omad. Küll sai nendega maja ümbruse põldude suurtel jäätanud loikudel ragistada. Aitähh EMA!!! Mitte keegi pole seda kinki suutnud veel üle lüüa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar