Kõik asjad korraga!

Naba sai paigast pingutatud, aga tehtud sai.
Juba eelmine pühapäev algas köögis. Õnneks mitte üksi. Enelist ja Makast oli ääretult palju abi. Tunnuslause "Pole head toitu, mida alkohol veel paremaks muuta ei saaks" asendus tõdemusega: "Üks asi korraga!" Pühapäev pole lihtsalt tööpäev. Ühtlasi sain ise ka kogeda tunnet, mida olen sundinud tundma oma õpilasi, kui nendele nii keerukaid võistlustöid välja mõtlen. Väljas tormas lumemöll ja hommikul hooga hoovi sõidetud auto ei tahtnud sealt enam kuidagi lahkuda. Koju jõudes läks elekter ära.
Esmaspäev algas uuesti auto otsimisega. Poolteist tundi rassimist ja lumepükste sahinat, mille tulemuseks oli see et jalule tuli ajada ka rida meeskodanike, et lõpuks maja eest minema saaks. Sõita sai 50-ga ja Kehtnas tuli otsida erinevaid teeotsi, kust üldse julgeks sisse sõita. Õnneks tulid toimetaja ja fotograaf ikka kohale. Ja nende saabumiseks polnud toidud mitte lihtsalt valmis, aga ka serveeritud ja köök koristatud. Eneli kõrvetas julmalt käe ära. Õhtul koju sõites hakkas jälle lund sadama.
Teisipäeval peale järjekordset lumerookimist alustasime kolmanda kursusega Põllumajandusministeeriumi vastuvõtu laua ettevalmistustega. Kell sai 12 ja valmis olid juba... kaerahelbeküpsised. HIRM. Õnneks sai Eneli meekoogi põhjad üksi valmis. Kiire sõit Raplasse, et külmkapi varusid täiendada ja köök valguski täis sädistavaid rõõmsameelseid täiendõppijaid.
Et eelmise päeva puudujääke kompenseerida pidi kolmapäevane ettevalmistus tiim kätele valu andma. Õhtuks olid valmis karaskid, sõiravalik, pirukad, kamatrühvlid, keeletarrend, pooled rostbiifi suupisted, meekook, paneeritud kana ja täidetud hakkrull. Kuidas see võimalik on? Sama tundide arv. Ühe kogemusega ja täpselt sama arv inimesi. Mõtete mõlgutamiseks aega ei jäetud, sest uus täiendkoolituse grupitäis inimesi valgus häälehelinal kööki. Sain targemaks. Õhtul vaatasime Eneliga tehtud töö üle ja tundsime mõlemad hirmu.
Neljapäeval saabusin kooli juba kell 6.00, et tööle kõvasti pihta annda ja 300-le inimesele mõeldud laud lõunaks välja saada. Õpilased liigutasid aeglaselt nagu kevadel ärkavad mesilased. Loba palju, tulemust vähe. Ainult keera, kärgi, paugu, kontrolli, tänita, sekku, vaigista, kamanda, erguta..., ...., jne.
Lõunaks oli plats puhas. Viimased koristasid vingudes kööki. Eneli tormas riideid vahetama, et teenindama minna. Õhtul tuli Anu teed jooma, sest üritus oli korda läinud. Hirmust oli kasu, pinged vajusid pehmesse diivanisse. Eneli helistas, et küsida, mis kell hommikul koristama peaks minema. Keelasime tal oma nina kööki pista.
Reedel võtsin vaba päeva, et Katriina haigena järjekordset päeva külakorda ei peaks käima. Magasime mõlemad kümneni ja vaatasime Bullerby lapsi. Lumi oli praktiliselt ära sulanud. Kelguostu mõtted said jälle maha maetud.