Nädal nädala järel on tööl ainult raskemaks läinud. Tegemata asjad kuhjuvad. Tehtu üle saan küll uhke olla, kuid tegemata asjad... oi, oi, oi - taevas kukub varsti kaela! Magamatus, täielik magamatus.
Katriina on pidevalt haige. Paar päeva tervem ja siis jälle tatt voolab, köha kurgus ja palavik üleval. Virin ja pirin on igikestev - närvilisus võtab maad.
Külm on. Tööl on külm. Kuigi toetan selga pidevalt vastu suure ahju ust, ikka on külm. Kodus on näiliselt soe, kuid niikui istud on kananahk peal. Õues on külm, autos on külm, emotsioonid on külmad, pilgud on külmad.
Ja ema! Mis saab küll temast? Ja ka isast?
Remont ei lõppegi. Kujutlustes näen kodu nii hubast ja mõnusat. Uksest sisse astudes näen ainult tegemata tööde virna.
Kordan, aina kordan: "Homme olen teguvõimas isik!" Ka täna on homme, kuid võimast isikut pole kuskilt võtta.
1 kommentaar:
see, et Katriina haige on, see on vist üsna normaalne. Esimest hooaega kollektiivis, stress ja kõik need uued viirused. See ei ole ju lohutus.
Pai
Postita kommentaar