teisipäev, 19. veebruar 2013

Paralleelne universum

Pühendan sulle oma tänased mõtted. Siin blogis kuulub sulle seni ainult üks postitus ja see oli aastate eest. Õnnelik oli see mõte.
Elu on nii palju edasi läinud, et suutsin sulle telefonis ka otse öelda, et mul on kahju, et need asjad on nii nagu nad on.
Mul on kahju et sa ei ole õnnelik ja et sa ei ole seda juba kaua aega olnud.
Õnne on üldse keeruline kätte saada. See kas on kuskile maha jäänud või jääb kaugustesse.
Me oleme nii omad, et lülitame üksteist teineteise elust tihti välja. Meie lähedus on valuline ja pingeline olnud. Ühed pirukad, ühel suvisel päeval andsid kergelt aimu mida mõtleme, tunneme ja arvame ning kardame. Vahvlid ei andnud seda tulemust, pirukad aga küll.
Kui sul on aega ja tahtmist, tule ja ma korraldan uue pirukaralli. Saame lusika haaval oma mured taignasse keerata ja kahvliga kinni suruda. Oluline on pirukad pärast laiali jagada, nii oleme mureraasud laiali jaotanud. Las leiavad endale uue kodu.
Sa muutsid tänaseks õhtuks mu hääletooni ja mõttesuuna.
PAI!

Kommentaare ei ole: