Jah, mul on see olemas. Ja ma olen temast ennemgi siin rääkinud, küll mitte nii armastavas toonis.
Mind tõeliselt armastav isik on peidus kassi sees. Kuidas muidu siis seletada seda, et igakord kui ma WC-sse lähen, nõuab ta ukse taga kraapides tungivalt sisselaskmist. Ja proovi sa ainult, mitte reageerida. Need registrid, mis selle kasslase kõrist väljuvad kostuvad isegi naabertrepikotta. Niimoodi, kahekesi olen ma sunnitud WC-s käima juba üle kolme aasta. Nii öösel, kui päeval. Isegi raseduse ajal, mil tulevased emad öösiti väga tihti sellesse ruumi satuvad, ajas ta iga kord kargud alla ja järgnes mulle, et siis 2 minuti pärast oma väikesesse kassivoodisse uuesti kerra tõmmata. Istume siis vastastikku, kissitame silmi, sest tualeti lamp on nagu gestapost laenuks saadud.
Kurvem pool on muidugi selles, et Katriina ei kipu hästi aru saama, miks kassil on lubatud emaga koos WC-s käia, aga tema ees järjekindlalt uksi sulgetakse. No ma ei tea..., fetiši jaoks on see liialt kaua juba kestnud. Tegemist peab olema ühe musta värvi kassi tõelise ja suure armastusega minu vastu.
NB! Teistel pereliikmetel ta niimoodi küll kannul ei käi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar