reede, 14. november 2008

Külm...kuum...külm...kuum...


Veetsin paar päeva mega lahedas hotellis ja vaimustusin peagi avatavast villast. Juhtus nii mõndagi lõbusat ja põnevat ja nii mõndagi, mis näitab, kui muutlik elu võib olla.
Seda pakkumist ootasin 5 aastat tagasi. Isegi mitte nii suurt, põhimõttelist ja suurepärast. Nüüd ta siis tuli ja ma isegi ei vaevunud süvenema, mida see tegelikult minu jaoks tähendaks ja endaga kaasa tooks. Perspektiivid on lihtsalt vahepeal nii palju muutunud. Kuigi, kui ma astuks selle sammu saaks ju hoopis uue lehe pöörata! Ahvatlev!!! Väga ahvatlev!!!
Üks teine kõnelus ei saavutanud seda mõju, mida ootasin. Ja kuigi see oli peetud, kuna tõesti hoolin, ei tea ma, kas ise suudaksin millelegi sellisele teistmoodi reageerida. Valus oli. Temale rohkem, väga palju rohkem. Kui ta ainult mõistaks...
Nimeneedus on mu peale pandud. Ehk sellepärast ei tundnudki ma sinust puudust, kuigi oleksin pidanud. Eriti sellistes kohtades. Just sellistes kohtades! Muutused on õhus, suured muutused. Või oli see kõik selleks, et usuksin ise ka sellesse, millest räägin.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Tahaks, et oleksin lähemal ja kuuleksin neist muutustest rohkem.
Ma ütlesin ka põhimõttelise jah-hi hiigelsuurele väikesele sammule veebruaris.