Pole ammu tundeid ekraanile tippinud. Elu olen kommenteerinud pealiskaudselt, vaid nahka kriipides. Naha kriipimised on lihtsad ja selgelt nähtavad. Saad kõrvaltvaatajana kohe aru, mis on juhtunud ja kes on jäljed jätnud.
Tunnete tippimine on raske ja kellele seda üldse vaja peaks olema? Põhjustab vaid tormi teeklaasides. Tänapäeval teed enam sangata klaasist ei jooda ja teede valik on oluliselt suurenenud. Hmm...., olen kohvijooja. Must, ilma suhkruta, maheda maitseline röst, kauakestev crema. Varemalt jõin teistmoodi...., ajad muutuvad, maitsed muutuvad, tunded muutuvad, põhimõtted lähevad lendu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar