Täna hommikul autoga parklast välja saamiseks pidi ikka üksjagu sebima. Asetasin Katriina koos oranši lumelabidaga keset teed ja ta veetis seal pool tundi vehkides, kuid siiski silmini hanges. Lõpulausena käratas ta tüdinult: "Ma ei jaksa läbi selle jama kõndida!"
1 kommentaar:
Meil jälle on pere väiksestes levinud arvamus: "Ma armastan lund. Mul on hea meel lume üle." Ja hommikuti aknast välja vaadates: "Lumi on alles! :) "
Postita kommentaar