Käisin siis ära sellel va sügisjooksul. Siiamaani olen alati raja ääres omadele pöialt pidanud. Seekord lippasin siis ise ka. Võimlesime kohusetundlikult stardikoridoris, huilgasime kaasa elavatele, ergutavatele pillimängijatele ja lõime tantsutüdrukutele patsi. Imestasime kuidas need kilomeetrid nii aeglaselt mööduvad ja mida kilomeeter edasi seda pikemad tundusid. Raske oli. Aga kõik on ju kinni mõtlemises. Seda lauset pidi rajal endale ikka mitmeid kordi nii vaikselt kui ka kõva häälega ütlema. Võibolla ka selle pärast, et muudel teemadel nagu tavaliselt õhtuti joostes ei saanud rääkida. Tulemuseks siis tund, 2 minutit ja 2 sekundit, see teeb siis 6,2 minutit iga kilomeetri kohta. Kohaks 3259.
2 kommentaari:
TUBLI OLED!!:)
Ex jah jooksime mitmeid kilimeetreid ei ole just kõige toredam kui see veel nu ikka päris pikka maa on:P Aga see on omamoodi muusika ses suhtes et. Kui joosta siis tuleb seda teha hingega. NAgu juba teada kui hingega asja juures olla siis on see k'õige parem tunne mis üleüldse olla saabki. Sa Läbid selle raja rõõmuga läbi ja kui lõpetad ükskord siis võib inimene enda üle ühke olla. Jap ja on ka inimesi kes mõtlevad, et ta ei jõua seda pikka rada läbi joosta siis ta ei jõuagi, sest et ta mõtleb pidevalt et issand kui palju on veel joosta, enamasti teevad need toredad inimesed kes teevad seda kohuse tundega. Mõeldes välja otsemaid teid. Ja tavaliselt on väheseid inimesi sealhulgas ka parimad jooksjaid kes mõtlelevad endamisi, omi mõtteid mõeldes:et jooksmist läbi viia: mõeldes,et keegi neid jälitab, või kellelgi on nt koerte suhtes hirm siis jooksevad pikemaid maid hirmuga läbi. Tean sest et olen uurinud seda teemat.:P
Mul isiklikult on olnud jooksime siisiks: mõeldes, tuleb mis tuleb. Aga kui ma selle maa läbi viin siis uhkusega. Tihtipeale ma kordan endamisi, raja läbides et Nii eneli läbin raja kasvõi vinkat vonkat kuid selle ma ära teen. Tuleb mis tuleb. Tuleb see mis tulema peab. Kõik mida sa teed on juba ette määratud, sinu enda jõupingutustega:P Mida rohkem pingutad ja vaevalisem see on seda parem on kunagi meenutada.
Postita kommentaar