Tunnen Tallinnast puududst. Siin pole kuhugi minna, kui meel saab mustaks ja vajaks võõraid nägusi ja anonüümset keskkonda. Värvilised tuled on lohutavad ja teiste kodude akendesse vaatamine tekitab ennastunustavaid mõtteid.
Käisime kontserdil. Istusime 45 minutit rõõmsate Aafrikapäraste helide maailmas. Selline muusika meeldib mulle, sest sisaldab puhast lapselikku rõõmu. Isegi kui lavastuses osalevad inimesed, kes seda rõõmu vaid näitlevad, kuid endas tegelikult ei kanna.
"Kadeda inimese jutt" ütleks ammune sõber, sest mina ju ei suuda rõõmu teeselda. Pisarad voolasid kuid mõte ütles: "Sa pole parem kui mina bitch, isegi kui sa oled miss bitch for me"! Sa oled "näitleja".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar